Jumalat kuulates

Meie nelja-aastane poeg kasutab kuulmisaparaati. Kuulmispuude tõttu kuuleb ta ainult madalaid, valjusid helisid peaaegu normaalselt ja keskmisi helisid selgesti koos võimen-dusega, kuid ta ei kuule üldse kõrgeid helisid. Kõrvaarst nimetab neid helisid “hääletuteks”.

Isegi kuulmisaparaadiga on me pojal rühmas või taustamüra olemasolu korral raske üht häält teisest eristada. Ta peab kesken-dama oma tähelepanu inimesele, keda tahab kuulata.

Minul on samasugune raskus Jumala hääle kuulmisega. Sageli tahan ma, et Jumal näitaks mulle teed või vastaks mulle; kuid ma koorman oma elu taustamüraga, nii et ei suuda eristada Jumala häält teiste omast. Siis ma tean, et pean peatuma ja palvetama.

Palves saan ma keskenduda Jumalale ja kuulda Jumala “hääletuid” vastuseid. Südamevaikuses hakkan aru saama, mida Jumal mulle ütleb ja tunnen Jumala kohalolu oma elus.