Väärtusetud asjad

JAGA FACEBOOKIS

Lugege Filipi 3:1-11

Pööra mu süda oma tunnistuste poole, aga mitte ahnuse poole! Eemalda mu silmad tühja vaatamast, elusta mind oma teedel! (Laul 119:36-37)

Mu vanaema oli suremas ja me mõlemad teadsime seda. Ta tahtis rääkida, kuid veenisisene tilgutisüsteem ja ventilaator takistasid seda. Ma lugesin talle 23. Laulu, mis oli üks ta lemmiksalme. Siis laulsin ma talle ülistuslaule.

Kui vanaema hooldekodusse toodi, siis müüdi ta maja maha ja asjad viidi minema. Kuid see jättis mu vanaema ükskõikseks. Tema mõistus ja süda olid suunatud kojumineku poole – selle õnneliku hetke poole, kui ta näeb Jumalat ja oma lähedasi, kes olid surnud “Kristuses”. Vanaema matuste ajal räägiti ta usust, iseloomust ja headusest. Mitte keegi ei maininud asju, mis olid talle kuulunud.

Mida räägib meie elu sellest, mida me kõige rohkem hindame? Kas me muudame oma keskpunktiks Kristuse või kulutame oma aja ja energia asjade muretsemisele, mis lõppkokkuvõttes lähevad kellelegi teisele? Paulus ütles Filipi 3:8: “Jah, enamgi: ma pean kõike kahjuks Issanda Kristuse Jeesuse kõikeületava tunnetuse kõrval. Tema pärast olen ma minetanud kõik selle ja pean seda pühkmeiks, et saada kasuks Kristust.”

Sarah Salser (Texas, USA)

PALVE:
Kallis taevane Isa, aita meid armastada Sind kogu südame, mõistuse, hinge ja jõuga. Aamen.

PÄEVA MÕTISKLUS:
Mida ütleb mu elu selle kohta, mida ma hindan?

PALVE TULIPUNKT:
Need, kes on lähedal surmale

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.