Jumalik pääsemine

Iga kord, kui ma loen, kuidas Peetrus vangist vabanes, ma naeran. Peetrus magas nii magusasti, et ingel pidi teda üles äratamiseks raputama. Vabaks saades läheb Peetrus külla inimestele, kes olid tema eest palvetanud. Roode, kes vastab tema koputusele, on nii erutatud, et ta isegi ei lase teda sisse! Peetrusel tuleb oodata, kuni Roode püüab mehe eest palvetavaid inimesi veenda, et ta on ukse taga. Ent nad on pigem valmis uskuma, et tegu on ingli külaskäigu ja mitte jumaliku vabanemisega.

Mille eest need usklikud palvetasid? Kui nad palvetasid Peetruse vabanemise eest, siis ei suutnud nad uskuda, et Jumal vastas neile. Kas nad palvetasid ilma uskumata või palusid nad millegi vähema eest kui pääsemine, mida Jumal tahtis kinkida?

Me kõik oleme palvetanud millegi pärast, mida me arvatavasti ei saanud, haigusest paranemise pärast, töökoha pärast, mis anti kellelegi teisele, või muu hea pärast. Sellistel kordadel võime hakata kartma ega julge uuesti paluda, seepärast palume oma tegeliku soovi asemel hoopis midagi väikest. Me ei taha saada pettumuse osaliseks. Ma ei tarvitse kunagi aru saada, miks ma ei näe mõnikord vastust, aga ma saan aru, et ainult väikeste palvete hind on liiga kõrge. Jumal ei tarvitse teha minu heaks palju imetegusid, aga kui paljusid ma näen, kui ma kunagi ei palu?