Elav sõna
Lugege Laul 91:1-16
Sina oled mu varjupaik ja mu kindel mäelinnus, mu Jumal, kelle peale ma loodan. (Laul 91:2)
Naine, kellele ma külla läksin, palus, et ma talle üht Psalmi ette loeksin; niisiis poleks ma pidanud üllatuma, kui ta luges sosinal kaasa sõnu: “Kes Kõigekõrgema kaitse all elab ja alati Kõigeväelise varju all viibib” (Laul 91:1). Kui ma lugedes vääratasin, siis sõnad lausa voolasid ta suust. Hiljem rääkis naine mulle, et rasketel päevadel kandis ta seda laulu oma südames. Ta oli põgenenud riigist, kus valitsesid vaesus ja vägivald. Ta alustas USAs uut elu ja rajas perekonna, kuid siis avastati tal pahaloomuline kasvaja.
Ma olin hooldushaigla kaplan. Ma käisin iga nädal talle lugemas ja koos temaga palvetamas. Ma olin oma töös algaja ja naine näitas mulle, et Pühakirja sõnad on palsamiks väsinud hingele. Ma olin lugenud Pühakirja oma vaiksel tunnil, piiblitunnis ja jumalateenistusel, kuid olin harva lugenud haigetele, keda külastasin.
Nüüd loen ma Piiblit paljude külastuste ajal. Jumala Sõna, ilma kommentaaride ja jutlustamiseta, on suure lohutuse ja rahu allikas nii haigetele kui ka minule.
Ma olin hooldushaigla kaplan. Ma käisin iga nädal talle lugemas ja koos temaga palvetamas. Ma olin oma töös algaja ja naine näitas mulle, et Pühakirja sõnad on palsamiks väsinud hingele. Ma olin lugenud Pühakirja oma vaiksel tunnil, piiblitunnis ja jumalateenistusel, kuid olin harva lugenud haigetele, keda külastasin.
Nüüd loen ma Piiblit paljude külastuste ajal. Jumala Sõna, ilma kommentaaride ja jutlustamiseta, on suure lohutuse ja rahu allikas nii haigetele kui ka minule.
Avis Hoyt-O’Connor (Maryland)