Kristus on üles tõusnud
Lugege Markuse 16:1-8
Juhata poiss ta tee peale, siis ta ei lahku sellelt ka vanas eas! (Õpetussõnad 22:6)
Mu vanaema tuli Argentinasse Venemaalt. Tema heledatest,
alati selgetest silmadest peegeldusid valusad sõjamälestused. Tundus, et ta silmadesse ilmuvad kohe pisarad, mida pole võimalik ära pühkida. Tal tuli lahkuda oma vanematest ja õest, keda ta enam kunagi ei näinud. Oma perekonna meenutamiseks pidas vanaema Xenia kinni slaavi traditsioonidest.
Mu vanaema sünnimaal oli vaikne nädal toimekas aeg, mil valmistuti saabuvateks ülestõusmispühadeks – tehti sisseoste, valmistati toite ja koristati maja. Mu vanaema valmistas armastusega ülestõusmispühadeks delikatesse – samovaris keedetud teed, pliine, putru, kotlette ja eelkõige pashat.
Lõpuks saabus esimene püha ja see oli me perele tõeline põhjus tähistada. Me istusime laua ääres, valge laualina peale olid pandud suured linased salvrätikud. Vanaema tõstis oma teetassi ja tervitas peret lahke naeratusega: “Kristus on üles tõusnud”! Ja meie kordasime ühel häälel: “Ta on tõesti üles tõusnud!”
Palju aastaid on möödunud, perekonna kombed ja traditsioonid on muutunud, aga me austame nüüdki Kristuse armastust ja ohvrit.
Mu vanaema sünnimaal oli vaikne nädal toimekas aeg, mil valmistuti saabuvateks ülestõusmispühadeks – tehti sisseoste, valmistati toite ja koristati maja. Mu vanaema valmistas armastusega ülestõusmispühadeks delikatesse – samovaris keedetud teed, pliine, putru, kotlette ja eelkõige pashat.
Lõpuks saabus esimene püha ja see oli me perele tõeline põhjus tähistada. Me istusime laua ääres, valge laualina peale olid pandud suured linased salvrätikud. Vanaema tõstis oma teetassi ja tervitas peret lahke naeratusega: “Kristus on üles tõusnud”! Ja meie kordasime ühel häälel: “Ta on tõesti üles tõusnud!”
Palju aastaid on möödunud, perekonna kombed ja traditsioonid on muutunud, aga me austame nüüdki Kristuse armastust ja ohvrit.
Graciela Kupcevich de Cohen (Argentina, Rio Negro)