Kuus tundi!
Lugege Markuse 15:22-39
Ta kandis ise meie patud oma ihus üles ristipuule, et meie, olles surnud pattudele, elaksime õigusele; tema vermete varal te olete saanud terveks. (1. Peetruse 2:24)
Kui ma olin laps, panid meie väikelinna peatänavat ääristavad poed suurel reedel kell kolm uksed kinni mälestamaks neid tunde, mil Jeesus rippus ristil. Mu pere võttis osa kogu kolmetunnisest jumalateenistusest, mis kulges läbi baptisti, metodisti ja presbüteri kirikute, sest neil olid kõige suuremad pühakojad meie linnas. See oli mu elu kujundav kogemus.
Nende päevade kultuuritavad on ammu läinud. Me loobusime juba kümneid aastaid tagasi suure reede keskpäevast kella kolmeni kestvast jumalateenistusest lühema teenistuse kasuks suure reede õhtul, traditsioonist, mis ulatub tagasi keskaega ja mida ma igal aastal rohkem hindan.
Kuid need lapsepõlvekogemused ilmselt mõjutasid mind ainult sellel ajal päevast mõtlema ristil rippuvale Jeesusele. Ent Markuse evangeelium ütleb, et Jeesus löödi risti kell üheksa hommikul. Siis kattis südapäevane pimedus maa keskpäevast kella kolmeni. Ma vabisesin ootamatust arusaamast, et Jeesus oli ristil kuus tundi – igaviku selles põrgus. Pole ime, et Jeesus palvetas: “Mu Jumal, miks sa mu maha jätsid?” Kes poleks tundnud end sellisel ajal Jumalast mahajäetuna?
Ja sellegipoolest ei ole suur reede aeg teoretiseerimiseks, kuidas ristilöödud Jumala armastus meid päästis. Pigem on see aeg lihtsalt kuulata lugu, kogeda armastust ja põlvitada Jumalast hüljatud Issanda ligiolus.
Nende päevade kultuuritavad on ammu läinud. Me loobusime juba kümneid aastaid tagasi suure reede keskpäevast kella kolmeni kestvast jumalateenistusest lühema teenistuse kasuks suure reede õhtul, traditsioonist, mis ulatub tagasi keskaega ja mida ma igal aastal rohkem hindan.
Kuid need lapsepõlvekogemused ilmselt mõjutasid mind ainult sellel ajal päevast mõtlema ristil rippuvale Jeesusele. Ent Markuse evangeelium ütleb, et Jeesus löödi risti kell üheksa hommikul. Siis kattis südapäevane pimedus maa keskpäevast kella kolmeni. Ma vabisesin ootamatust arusaamast, et Jeesus oli ristil kuus tundi – igaviku selles põrgus. Pole ime, et Jeesus palvetas: “Mu Jumal, miks sa mu maha jätsid?” Kes poleks tundnud end sellisel ajal Jumalast mahajäetuna?
Ja sellegipoolest ei ole suur reede aeg teoretiseerimiseks, kuidas ristilöödud Jumala armastus meid päästis. Pigem on see aeg lihtsalt kuulata lugu, kogeda armastust ja põlvitada Jumalast hüljatud Issanda ligiolus.
James A. Harnish (Florida)