Jumal teab mu nime
Lugege Johannese 20:1-16
Tema hüüab oma lambaid nimepidi. (Johannese 10:3)
Lapsena seisin ma raudteejaama ees oodates, et tädi, kelle juures ma pidin koolivaheaja veetma, tuleks mulle järele. Ma ei olnud teda varem kohanud, ma olin ainult ta pilti näinud. Kuidas ma selles tormakas rahvameres tädi üles leian? Siis kuulsin ma oma nime. Hüüdele järgnesid kiiresti naeratus ja kallistus mu pildil olevalt tädilt. Ma olin taas keegi selles rahvahulgas.
Ma kujutan ette, et midagi taolist juhtus Maarja Magdaleenaga Jeesuse ülestõusmise hommikul. Koidueelne pimedus võis ta kaotuse kohutavat tühjust veelgi rõhutada. Maarja nägu oli pisarais, tühi haud tegi ta kurbuse veel täielikumaks. Saabuvas valguses ei mõjunud isegi inglid veenvalt. Ja siis kuulis ta, kuidas Jeesus lausus ta nime: Maarja!
Minu jaoks tuleb kogu ülestõusmispühade rõõm, lootus ja ime selle Maarja ja Jeesuse kohtumisega. Surmast saab elu, lõppudest algused. Ent kõige parem on äratundmine, et Jeesuses saan ma olla kindel, et Jumal mitte ainult ei tunne mind, vaid ta teab mu nime. Need ongi ülestõusmispühad. Sellepärast Kristus elas ja suri ja tõusis uuesti üles – nii et igaüks meist võib tunda ennast maailma rahvahulgas sama väärtuslikuna.
Ma kujutan ette, et midagi taolist juhtus Maarja Magdaleenaga Jeesuse ülestõusmise hommikul. Koidueelne pimedus võis ta kaotuse kohutavat tühjust veelgi rõhutada. Maarja nägu oli pisarais, tühi haud tegi ta kurbuse veel täielikumaks. Saabuvas valguses ei mõjunud isegi inglid veenvalt. Ja siis kuulis ta, kuidas Jeesus lausus ta nime: Maarja!
Minu jaoks tuleb kogu ülestõusmispühade rõõm, lootus ja ime selle Maarja ja Jeesuse kohtumisega. Surmast saab elu, lõppudest algused. Ent kõige parem on äratundmine, et Jeesuses saan ma olla kindel, et Jumal mitte ainult ei tunne mind, vaid ta teab mu nime. Need ongi ülestõusmispühad. Sellepärast Kristus elas ja suri ja tõusis uuesti üles – nii et igaüks meist võib tunda ennast maailma rahvahulgas sama väärtuslikuna.
Colin D. Harbach (Inglismaa, Cumbria)