Kivised rajad

Meie elupaika kutsutakse Kaljuküngaste farmiks, sest maa on siinkandis väga kivine. Oleme kivide tõttu palju vaeva näinud, kuid need on ka meie iseloomu kasvatanud. Seda oleme alati vajanud. Olen siinkandis elanud juba 34 aastat ja selle aja jooksul komistanud mitmesugustele “kividele”, näiteks solvangutele, tõrjutusele, haigustele ja hirmule läbikukkumise ees. Olen neid kive aastaid kogunud ja neile mõelnud. Nehemja võis tunda meeleheidet saades kuulda Jeruusalemma müüride langemisest ja väravate põletamisest. Ta otsustas müürid üles ehitada ja linna taastada. See otsus polnud kerge, kuid ta kogus kokku viha, valu ja meeleheite kivid ning tegi neist müüri, mis andis rahvale uut lootust. Meie elus võib olla palju kannatusi põhjustavaid kive, kuid meie ees on alati valik. Võime neist ehitada enesehaletsuse torni või lasta Jumalal luua neist alusmüüri uuele elule, mis annab tulevikulootust teistele.