Unenägu

Minu abikaasa oli elukutseline muusik. Ta mängis ühtviisi hästi orelit, klaverit ja puhkpille, kuid siis tabasid teda insult ja infarkt ning pillimängule tuli lõpp. Kui ta 85-aastaselt igavikku lahkus, olime olnud abielus 64 aastat. Mõned kuud pärast matuseid nägin ühel ööl abikaasat unes. Ta pidi minema lavale soolokontserti andma, kuid ütles mulle, et ei suuda enam hästi mängida. Ometi läks ta lavale ja esitas seal suurepärast muusikat. Ma ärkasin seepeale üles ja mõistsin, et mu lein on asendunud rõõmuga. Pühakiri räägib meile sellest, kuidas Jumal kõnetab inimesi unenäos – alates Abimelekist (1Ms 20:3) kuni apostel Pauluseni. (Ap 18:9-10) Usun, et Jumal andis mulle sel viisil teada, et mu abikaasat ümbritseb nüüd taevariigis imekaunis ülistusmuusika, millele ta annab ka omapoolse rõõmsa panuse.