Igavene lootus

Meie kogukonda tabas traagiline õnnetus – kolm noormeest meie keskkoolist kaotasid elu autoavariis vaid mõned päevad enne lõpetamist. Olin ise olnud kahele neist õpetajaks. Järgmisel hommikul sõitsin pisarsilmil kooli. Ma palvetasin nende pereliikmete, sõprade ja iseenda pärast, et leiaksin õigeid sõnu kaasõpilaste lohutamiseks. Enne koolimajja sisenemist pühkisin pisarad ära, et mitte nõrgana näida, kuid üks õpilane märkas koridoris mu nutetud silmi ja otsustas mind kallistada. Seepeale nutsime mõlemad. Ma mõistsin, et sellises olukorras ei pea oma kurbust varjama. Kristlastena saame ka keset leina olla kindlad, et kõik ei lõpe surmaga. Meid julgustab tõotus, et Kristuse surma ja ülestõusmise läbi on meil igavene lootus.