Kaastunne

Seitseteist aastat tagasi sai mu poeg eluaegse vanglakaristuse. See oli väga raske aeg minu ja paljude teiste inimeste elus. Kui kohus oli otsuse välja kuulutanud ning saal tühjenes, astus minu juurde mees, keda hästi teadsin. Olin näinud teda iga päev istungitel koos Piibliga. See mees oli ohvri isa. Ma vaatasin talle otsa ja püüdsin ära arvata, mida temalt oodata, kuid mees lausus: „Ma tunnen teile kaasa!“ Minu elu kõige pimedamal hetkel saatis Jumal selle kaastundliku mehe mind lohutama, vaatamata tema enese sügavale leinale. Selle mehe kaudu kogesin ehtsat kristlikku ligimesearmastust, mis võttis hetkeks ära minu valu ja leina. Mõistsin, mida tähendab olla tõeline Kristuse järgija.