Jõululaupäev
Lugege Luuka 1:26-37
Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus. (Heebrealastele 11:1)
Meie troopilises kliimas on kaks aastaaega – kuum aeg ja jahe aeg. Suvekuumuses hoiame oma kiriku aknad alati lahti, kuid jõuluajal peame arvestama tugeva tuule ja vihmaga. Kord oli kirikusaalis sedavõrd tugev tuuletõmbus, et meil oli raske protsessiooni ajal küünlaid põlemas hoida. Aeg-ajalt pidin paluma naabril mu küünal uuesti süüdata. Jeesuse sünd sümboliseerib lootust, mis pärast pikka ootamist viimaks täitub. Küünlasüütamise protsessioon jõulukirikus tähendab minu jaoks otsust hoida elavana usku ja lootust selles ebakindlas maailmas. Vahel väsime palvevastuseid oodates ja tegelikkus ei vasta alati meie ootustele, kuid alati saame kinnitatud Pühakirjast ja kaaskristlaste palvetest, mis meid julgustavad ja aitavad lootuse leeki elavana hoida.
Juita Kartini (Jakarta, Indoneesia)