Peegeldus

Hommikul tööle minnes vaatasin üles taevasse. Seal oli näha vaid üksikuid pilvi, mis meenutasid öist vihmasadu. Pilveservad särasid hommikupäikeses ja nende tagant paistis sinine taevas. Jumala loomingu ilu imetlemiseks aeglustasin koguni samme. Korraga märkasin jalge ees vihmaveeloiku, mida ümbritses pori ja kruus. Selle pinnalt peegeldus tükike taevast ja mind tabas mõte, et kui Jumalat võrrelda taevalaotusega, siis võib inimest võrrelda sellise loiguga. See on küll tilluke, kuid selle vaikne pind suudab edasi anda taevalikku ilu. Kuidas on lood minuga? Kas mu süda peegeldab alati Jumala rahu? Pühapäeviti kirikus kogen Jumala lähedust, kuid argipäevadel kipub vahel hingerahu kaduma. Tahaksin sarnaneda vaikse veepinnaga, mis peegeldab ligimestele Jumala armastust.