Eriline paik

Sõitsin ühte oma lemmikpaika, et seal rahulikult järele mõelda ja selgust otsida. Oli soe ja tuuline hommik New Jersey lõunaosas, istusin keset raba oleval puitsillal ja otsisin Jumalalt vastust raskele otsusele, mille pidin langetama. See otsus võis oluliselt mõjutada mu ülejäänud elu. Ma palvetasin valjusti: „Issand, ma vajan selgust, palun räägi minuga!” Varsti pärast seda maandus üks kajakas silla all voolavale veele. Ta lihtsalt istus seal ja vaatas mulle rahulikult otsa, ise veepinnal triivides. Kuigi Jumala sõnumid pole minuni jõudnud kuuldaval kujul, on mul kogemusi, mida võib tõlgendada kui „Jumala vaikse hääle” kuulmist (vt 1. Kuningate 19:12). Mind valdas rahu ning teadmine, et Jumal on alati rääkinud, kuid mina pole alati kuulanud. On oluline, et meil oleks mõni eriline koht, kus tunneme end Issanda lähedal. Kui võtame kuulamiseks aega, saab Jumal meiega rääkida.