Matkakepp

Vaatamata sellele, et mind tabas lapsepõlves tugev nägemislangus, nautisin perega Kaljumäestikus matkamist. Mõned matkaraja lõigud olid ohtlikud, sest üle kaljupaljandite ronides ei osanud ma kaugusi õigesti hinnata ja raja ääres kasvavaid okkalisi põõsaid näha. Nii mõtles mu onu välja plaani minu aitamiseks. Tema kõndis ees ja kirjeldas mulle rada, mina järgnesid talle, hoides tema matkakepi otsast kinni. Kepi üles- alla liikumine andis mulle varakult märku eelseisvatest takistustest. Pühakiri lubab, et Jumala karjasekepp ja sau pakuvad meile lohutust ja kaitset. Karjane kasutas oma saua eelkõige selleks, et juhtida ja kaitsta lambaid nende teele kerkivate ohtude eest. Samal viisil kõnnib Jumal meiega, kaitstes meid nähtamatute ohtude eest ja juhatades meid kõigis olukordades. Nii nagu ma sain matkadel abi oma onu jalutuskepist, võin julgelt manööverdada läbi elu Jumala abile lootes. Kuni hoiame temast kinni, võime olla kindlad tema ligiolus, kaitses ja abis.