Uus algus
Lugege Johannese 10:11-18
Ning ma annan neile igavese elu ja nad ei hukku iialgi ning keegi ei kisu neid minu käest. Minu Isa, kes on suurim kõigest, on nad mulle andnud, ja keegi ei suuda neid kiskuda Isa käest. Mina ja Isa oleme üks. (Johannese 10:28-30)
Mu hea sõber kolis teise linna ja ma polnud teda pikka aega näinud. Kui sain teada, et ta oli haigeks jäänud, saatsin talle Piibli koos järjehoidjaga, millele olid kirjutatud salmid Johannese 10:28–30. Kaks nädalat pärast seda, sain vastuse: „Sinu saadetud piiblisalmid panid mind nutma. Olen juba pikka
aega elanud Jumalast kaugel ja mu elu on sassis. Nüüd näen, et Jumala käsi oli mulle alati avatud, kuid mina ei võtnud seda vastu. Ma tahan edaspidi tema käest kinni hoida.” Usun, et Jumal ei jäta meid kunagi, kuigi me sageli pöördume temast eemale. Meie
maailm on ebakindel. Sõjad, rahutused, looduskatastroofid, õnnetused, pankrotid ja haigused näitavad, et meie turvalisus pole garanteeritud. Püsima jääb üksnes Jumala armastav ligiolu ja tõotus meid päästa. Ükskõik kui kaugel me end Jumalast tunneme, on tema alati valmis meie käest haarama ja uut elu pakkuma.
Linda Chandra (Banten, Indoneesia)