Jumal päästab

Haiglaõena pidin kord hoolitsema ühe surija eest. See oli rahuolematu eakas mees, kes kurjustas kõigi põetajatega. Kord arsti visiidi ajal tuli see jutuks ja talle määrati rahustit. Mees keeldus seda võtmast, kuid ma otsustasin siiski temaga vestelda. Kui küsisin, mis teda vaevab, sain kurja vastuse. Jätkasin siiski vestlust ja palusin luba tema eest palvetada. Mees oli jälle vihaselt vastu ja ma toitsin teda vaikides edasi. Ent hinges tundsin, et mees kahetses oma järsku vastust. Järgmisel hommikul pidin mehele kohe ravimeid andma. Ta olukord halvenes kiiresti ja ta hüüdis korraga: “Aidake mind!” Küsisin temalt, kuidas ma saaksin teda aidata. Vastus kõlas: “Palvetage minu eest!” Ma ei mäleta enam palve sisu, kuid usun, et Jumal töötas selle läbi. Mul polnud enam järgmist võimalust selle mehe pärast palvetada. Veidi hiljem kaotas ta teadvuse ja suri. Olen jätkuvalt palvetanud oma patsientide eest ja usaldanud nad Jumala hoolde.