Meie panus
Lugege Johannese 6:1-14
Kui nüüd Jeesus oma silmad üles tõstis ja nägi palju rahvast enese juurde tulevat, siis ta ütles Filippusele: „Kust me ostame leiba, et need saaksid süüa?” Aga seda ta ütles teda proovile pannes, sest ta teadis küll, mida ta kavatseb teha. (Johannese 6:5-6)
Aastaid tagasi aitasin kohalikus kirikus lavastada lastele
muusikali, mis rääkis viie tuhande söötmisest. Et imetegu
kujutada, mõtlesime välja mõned trikid, mida Jeesus tegelikult
ei vajanud. Väike poiss oli valmis ära andma oma tagasihoidliku
lõunasöögi – viis leiba ja kaks kala.
Jumala Poja kätes jätkus sellest
tuhandete toitmiseks ja 12 korvitäit
jäi ülegi. Väikesest ohvrist kujunes
midagi väga suurt, mispeale
hakkas rahvas Jeesusesse suhtuma
kui prohvetisse. On selge, et Jeesus tõepoolest muretses oma
kuulajaskonna heaolu pärast. Ta tunneb ka meie vajadusi
ja tema vägi tuleb appi ka siis, kui olukord näib lootusetu.
Me oleme kutsutud olema Kristuse käteks ja jalgadeks selle
maailma muutmisel. Mida me saaksime tema käsutusse anda?
Kas see võiks olla toiduabi korraldamine, haige külastamine,
telefonikõne või vabatahtlik teenimistöö? Kui anname oma osa,
muudab Jeesus selle Jumala imeliseks anniks paljudele.
Eugenia French Shaver (Texas, USA)