Haavatavus

Lugesin hiljuti ühe rahvusvaheliselt tuntud jutlustaja, pastori ja kirjaniku elulugu. Mind hämmastas tema edu, aga ka see, kui ausalt ta oma vigadest kirjutab. Autor tunnistab, et paljud eksimused teenimistöös olid põhjustatud uhkusest ja kogemuste puudumisest. Peetrus salgas Jeesuse ära kolm korda, kuigi oli vandunud teda kaitsta. Miks Peetrus ei püüdnud oma reeturlikkust saladuses hoida? Mina tema asemel oleks ehk kirjeldanud imesid, püüdnud rõhutada oma suhet Jeesusega ning jätnud välja häbenemist väärivad seigad. Kui inimesed on ausad oma eksimuste tunnistamisel, on teistel võimalik end nende elukogemusega seostada. Haavatavus pole nõrkus, vaid tugevus. See eeldab julgust ja ausust. On hea, et evangeeliumid kirjeldavad nii jüngrite vigu kui saavutusi. Nende vaidlused, kahtlused ja nõrkused peegeldavad meie endi olemust.