Palve vägi

Mu ema suri infarkti tagajärjel 52 aastasena. Ta oli alati terve olnud ja surm oli meie perele ootamatult raske löök. Me olime nii masendatud, et püüdsime ema lahkumisest mitte rääkida, sest see oli liiga valus teema. Ema oli jumalakartlik inimene ja me jätkasime tema õpetuse kohaselt hommikuti üheskoos palvetamist. Ka isa ja paljud meie sõbrad hoidsid meid palvetes. Ma hakkasin kogema Jumala ligiolu ja mu südamesse tuli rahu. Lähedaste armastus ja tugi aitas meil leinast üle saada ja tavapärast elu jätkata. Jumal soovib meid näha kaasinimesi nende raskustes toetamas. Kui me muud teha ei saa, siis võime alati teiste eest palvetada – oleme ju kõik Kristuse Ihu liikmed.