Püsivus

JAGA FACEBOOKIS

Lugege Psalm 139:13-18

Ma tänan sind, et olen nii kardetavalt imeliselt loodud. Imelised on sinu teod, seda tunneb mu hing hästi. (Psalm 139:14)

Ühel päeval sain toimetuselt e-kirja teatega, et minu kaastöö on tagasi lükatud. Olin üsna löödud ja lugesin läbi ka toimetuse põhjenduse. Seejärel lugesin mitu korda oma kirjutist, et probleemi mõista. Algajale kirjutajale on sellised kogemused laastavad. Kas loovkirjutamine ikka on see, mida Jumal minult ootab? Ma tegin ju oma parima ja minu eesmärgiks oli Jumalale au tuua ning oma usulisi kogemusi teistega jagada. Kirjutamine nõuab pühendumist ja kogemusi, aga ka valmisolekut kuulata kriitikat. See võib olla valus, kuid paneb meid õppima ja harjutama. Kui tulevad pettumused ja soov käega lüüa, siis meenutan tänast kirjakohta. Kuna minu kirjatöö eesmärgiks on väljendada armastust kaasinimeste ja Jumala vastu, siis polegi kõige olulisem selle avaldamine. Oluline on Jumala heameel, tema jumalik eesmärk ja meie vaimulik kasvamine kannatlikkuse läbi. Jätkan kirjutamist, sest usun selle olevat oma kutsumuse.

Debra Pierce (Massachusetts, USA)

PALVE:
Taevane Isa, aita meid jääda ustavaks ka ebaõnnestumistes. Anna alandlikkust ja järjekindlust Sinu kutsele vastamisel. Aamen.

PÄEVA MÕTISKLUS:
Olen järjekindel oma kutsumuses.

PALVE TULIPUNKT:
KIRJANIKUD

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.