Mugavustsoon

Aastaid tagasi kutsuti mind kaasa misjonireisile. Tookord jäi mul minemata seoses pingelise töö ja perekondlike kohustustega. Mõtlesin, et teen selle kunagi hiljem teoks, kuid aastad möödusid ja võimalusi ei tekkinud. Siis kutsuti mind 2005. aastal kaasa Guatemalasse. Elu oli endiselt kiire, aga seekord tundsin selget Jumala kutset. Pärast palvetamist oli selge, et pidin vanad ettekäänded kõrvale jätma ja oma mugavustsoonist välja astuma. Peale seda misjonireisi osalesin järgmise kaheksa aasta jooksul veel seitsmel reisil. Abivajajatega kohtumine on mind aidanud mõista, mida tähendab omada “elu ülirohkesti”. Nende inimeste rõõm, rahu ja armastus Jumala vastu on mulle jätnud kustumatu mulje. Minu esimene misjonireis oli ajalises mõttes väike samm, kuid sel oli suur mõju minu usuelule, sest andis mulle võimaluse mugavustsoonist välja astuda ja Jumalat usaldada.