Kalju

Minu kodumaa on saar, millel on palju suurepäraseid randu. Ookeanilainetes supeldes mõtlen sageli imelisele Jumala loomingule. Troopilised veed on täis igat värvi mereloomi ja taimi, mis räägivad meie looduse erakordsest mitmekesisusest. Ühel päeval rannal jalutades köitis mu tähelepanu üks veepiiril olev kivirahn, mille külge oli klammerdunud üht liiki vetikaid. Kuna tavaliselt hõljub rannavees palju erinevaid organisme, siis pani nähtu mind mõtlema Jumala päästeplaani üle. Nagu vetikad vajavad mäslevates lainetes kindlat tugipunkti, vajame inimestena kaljut, mis ei kõigu. Meie kalju on Kristus, kes on meie kaitsjaks ja eluandjaks kõigis elu väljakutsetes.