Torm

Olin kõigest aastane, kui mu vanemad lahkusid Bangladeshist ja asusid elama Lääne-Bengalisse, Indiasse. Pagulastena tuli meie perel elada esimesed seitse aastat valitsuse antud telgis. Seal tabasid meid nii suvekuumus kui ohtlikud tormid. Ühel päeval tõusis tugev tuul ja mu vanem õde viis mind õuest kiiresti telki. Oli karta, et meie eluase ja kogu vara lendab minema. Hoidsin kinni telginurgas olevast köiest ja palvetasin: “Jeesus, aita meid! Meil pole teist telki ja kui see ära lendab, siis kus me hakkame elama?” Minu palvet võeti kuulda. Tuul hakkas vaibuma ja peagi oli oht möödas. See kogemus on mind saatnud kogu elu. Jumal kuuleb iga palvet ja on meiega kõigis elutormides.