Suurim on armastus
Lugege 1. korintlastele 13:1-13
Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõiki saladusi ja ma tunnetaksin kõike ja kui mul oleks kogu usk, nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta, aga mul ei oleks armastust, siis poleks minust ühtigi. (1. korintlastele 13:2)
Tänasin koos oma vendadega Jumalat, sest meie ema jõudis viimaks välismaalt koju. Ta oli reisil haigeks jäänud ja me olime tema tervise pärast väga mures. Nüüd seisime uue väljakutse ees. Keegi meist pidi hakkama ema taastusravile sõidutama. Me kõik olime väga hõivatud, aga viimaks otsustasin võtta selle ülesande enda peale, sest tahtsin tegudega väljendada Jumala armastust. See kohustus andis mulle tegelikult ka hingerahu ja rõõmu. Kas meie sõnad ja teod peegeldavad alati meie usku? Me saame alati vabandada oma tegematajätmisi kiire elutempoga. Kui suleme oma silmad kaasinimeste vajaduste ees, kaugeneme ühtlasi Jumalast. Jumal on armastus ja meie elu peaks seda kinnitama. Siis lakkame olemast enesekesksed ja Jumal saab meid kasutada nende inimesteni jõudmisel, kes on lootuse kaotanud. Nii saame tuua au Issandale.
Kumalawaty Sundari (Jakarta, Indoneesia)