Kurbus ja rõõm

Vaimse tervise probleemide tõttu otsustasin lapsi mitte saada, mis valmistas mu abikaasale pettumuse. Mu tervis paranes oluliselt õpingute lõpule jõudmisel ja ma muutsin meelt. Pärast seitset aastat abielu jäin lapseootele ja hakkasin armastama veel oma sündimata last. Paraku rasedus katkes ja ma sattusin suurde segadusse. Sel perioodil meenus mulle Ruti raamatust Noomi, kes oli kaotanud oma lähedased ja hüüdis Jumala poole: „Ärge hüüdke mind Noomiks, hüüdke mind Maaraks, sest Kõigeväeline on mulle valmistanud palju kibedust!” Need sõnad püsisid nädalaid mu mõtetes. Ometi polnud loo lõpp kurb. Noomil oli ustav minia, kes otsustas tema eest hoolitseda. Noomist sai vanaema Oobedile, kes oli omakorda vanaisaks kuningas Taavetile. Meie lein kaotatud lapse pärast kestab ja lisaks võib juhtuda, et me rohkem lapsi ei saagi. Ometi pole meie lugu veel läbi, sest Jumal, kes lunastas ja uuendas Noomi elu, suudab seda teha ka meie elus.