Julgus

Minu esimeseks töökohaks vaimulikuna oli 100-liikmeline maakogudus. Mind polnud veel pastoriks ordineeritud ja alguses oli mul raske end kehtestada. Üks rikas ja mõjukas koguduseliige oli harjunud kõike ise otsustama ja alati oma tahtmist saama. Kui ma tema arvamuse kahtluse alla panin, otsustas ta oma mõjuvõimu minu vastu kasutada. Mulle ei makstud mitu kuud palka ning mu sõbrad ja lähedased soovitasid kas alla anda või koguni ametist lahkuda. Olin muserdatud, kuid otsustasin siiski oma arvamusele kindlaks jääda ja Jumala juhtimist otsida. Peagi sain julguse ja enesekindluse tagasi ning olukord hakkas lahenema. Võiks öelda, et Jumal kattis laua mu vastaste silma all. (Ps 23:5) Kui Issand on meiega, ei pea me kellegi ees värisema.