Ususamm

Minu noorus möödus kahtlustes ja hingelises tühjuses. Vaimsetes otsingutes püüdsin seda tühjust täita asjade ja inimestega, kuid tundsin end aina halvemini. Ma mõistsin, et vajan vaimulikku äratust, kuid kartsin teiste inimeste arvamust. Ühel pärastlõunal juhtusin mööduma kirikust, mis oli tavaliselt rahvast täis. Tol korral oli saal tühi ja ma kasutasin võimalust, et seal vaikselt mõtiskleda. Korraga täitis mind eriline rahu ja ma mõistsin, et materiaalsete asjade asemel vajan isiklikku suhet Jeesuse Kristusega. Sealt sai alguse minu teekond eesmärgiga leida vaimulikke eeskujusid ja taastada suhted kaasinimeste ja perekonnaga. Oma uuest usust inspireerituna leidsin kaaslased, kes olid samasugusel teekonnal. Algas minu vaimulik kasv Jumalale lähemale, mida toetasid Pühakirja uurimine ja palve.