Valmis teenima

Olen infolehe toimetaja vangla surmamõistetute blokis. Olin parasjagu ametis järjekordse väljaande kokkupanekuga, kui minu kongi tuli üks eakas vang ja palus abi kadunud prillide otsimisel. Olin segamisest häiritud, aga otsustasin siiski appi minna. Kui olin mõni aeg hiljem uuesti töö juurde asunud, saabus üks teine mees, kes tahtis mulle rääkida oma pereprobleemidest. Kuulasin ta ära. Abipalveid tuli teisigi ja ma ei saanudki infolehega tegeleda. Mind häiris mõte, et ma ei saa mulle Jumala poolt usaldatud teenimistööd korralikult teha. Palvetasin hingerahu pärast ja mulle meenus õpetussõna: “Inimese süda kavandab oma teed, aga Issand juhib tema sammu.” (Õp 16:9) Sain aru, et vahel annab Jumal meile ootamatuid ülesandeid ja me ei tohi end sulgeda isiklikesse plaanidesse. Me kuulume Issandale ja tema töötab mitmel viisil (1Kr 12:4-6). Meie kohus on olla alandlikult valmis tema tahet täitma.