Jumala rahu

Keskkooli ajal pidin sõitma sageli laevaga Saksamaa ja USA vahet. Ookean oli hirmuäratavalt suur, aga ma usaldasin alati kaptenit, kes juhtis laeva viimaks õigesse sadamasse. Ka tormistel öödel ei kahelnud pardal keegi, et laev püsib õigel kursil. Mu elus on olnud aegu, mil oleksin olnud otsekui lainete meelevallas. Kui mind on haaranud hirm ja ebakindlus Jumala plaanide osas, meenutan oma ookeanireise. Kui suudan usaldada reisilaeva kaptenit, siis miks mitte universumi Loojat? Minu esimene reaktsioon ei peaks olema hirm, vaid palve, sest hirm tähendab ühtlasi kahtlust Jumala tõotustes. Jüngrid olid tormisel järvel hirmul ja palusid Jeesusel tuult vaigistada, aga Jeesus viitab nende usupuudusele. Ka kõige hullemas tormis võime tema peale loota. Usk võidab hirmu.