Roosid

Üks minu lemmikmälestusi isast on seotud tema aiatööga. Ta istus tunde värskete männipuuokastega kaetud roosipeenral, et põõsaid kärpida, väetada ja muul viisil nende eest hoolt kanda. Ta kasvatas kõige kaunimaid ja lõhnavamaid roose, mida võis ette kujutada. Vahel viis isa neid töökohta ja asetas kontorilaudadele. Ka meie kodu oli alati roose täis. Mäletan nende lõhna, mis seostub mälestustega isast. Roosidel on okkad ja vahel oli isal põhjust veidi kiruda, kuid tema armastus rooside vastu okkad ei vähendanud. Kristus on meie eludes aednik. Jumala arm toob meis esile viljad, mis võimaldavad meil ka teiste elu muuta. Muidugi on ka meie elus okkaid, mis torkavad vahel meid või torkame meie ise nendega teisi. Et keskenduda Jumala armule, vajan iga päev erilist aega. Jeesus kutsub meid jääma tema armastusse ja ma loodan, et leiame kõik selleks parima viisi.