Maailma valgus

Mõni aasta tagasi jälgisime koos perega päikesevarjutust. Taevas läks pimedaks, linnud lõpetasid laulmise ja keset päeva hakkasid maakilgid häälitsema. See oli kummaline kogemus, mis kestis vaid mõne hetke. Kui vaid kõik meie pimedad päevad oleksid nii lühikesed! Pastorina kogesin hiljuti keerulist olukorda ühe koguduseliikmega. Mind heidutas tema karm kriitika, mis oli ebaõiglane. Me ei saa oma valu olematuks teha, nagu me ei saa takistada kuud päikest varjutamast. Oluline on teada seda, et päike ei kao kuhugi ja me ootame usus selle taasilmumist. Nii on ka pimedate hetkedega meie elus. Ka siis valitseb Kristus, kuigi me seda ei taju. Me ootame usus tema tulekut ja leiame kinnitust Pühakirjast. Tema valguse ees põgeneb pimedus, sest tema on maailma valgus.