Teekond

Ühel varahommikul vajasin enne päikesetõusu küüti. Autokastis sõites nägin öötaevas tuhandeid tähti, sealhulgas tuttavaid tähtkujusid. Kuid kui vaatasin ettepoole teele, mida valgustasid auto esituled, ei tundunud see mulle üldse tuttav. See oli kummaline, sest olin mööda seda teelõiku lugematuid kordi sõitnud ja oleksin pidanud tundma sellest iga tolli. Teed ümbritsevad okastraataiad, puud ja põõsad ei olnud sugugi sellised, nagu neid mäletasin. Sellegipoolest teadsin, et jõuan varsti sihtkohta. Teekonda jätkates mõtlesin oma eluteele. Vahel leiame end rändamas tundmatutel radadel, ometi leidub kõikjal Jumala ligiolu märke, mis säravad nagu tähed meie kohal. Meil tuleb neid tähele panna, olgu Pühakirjas, looduses või inimestes. Kui usaldame Jumala juhtimist, on meil piisavalt valgust, et teekonda jätkata ja kohale jõuda.