Jumala armastus
Lugege Psalm 34:15-18
Kuigi mu liha lõpeb ja mu süda ka, siiski oled sina, Jumal, mu südame kalju ja mu osa igavesti. (Psalm 73:26)
Minu vanaema suri 2009. aastal tuberkuloosi. Minu lein oli valdav, kuid ma nutsin alles matusepäeval. Kui vanaema kirst hauda lasti, valasin kibedaid pisaraid ja kahtlesin armulise Jumala olemasolus. Mind toetas mu vanem vend, kes mõistis mu tundeid. Ta lohutas mind sõnadega: „Vanaema on nüüd turvalises ja õnnelikus paigas – Issanda juures.“ Mu vend oli väga hooliv ja oskas mind lohutada, kuigi leinas ka ise. Usun, et seda tegi Jumal tema kaudu. See kogemus tuletab mulle meelde, et kui tunnen end tugevana ja emotsionaalselt stabiilsena, on mul vastutus olla tähelepanelik nende suhtes, kes võivad olla haavatavas olukorras. Jumal lohutas mind tol päeval läbi vanema venna, kelle sõnad olid täpselt need, mida mul oli vaja kuulda. See aitas mul mõista, et Jumal on endiselt minuga.
Barnet Chokani Phiri (Nairobi, Keenia)