Jumala abi

Mu ema suri, kui olin väga noor. Tema surm oli sedavõrd ootamatu, et meie perekond ei suutnud toimunut mõista. Mu isa oli vaimulik ja teeninud Issandat kogu oma elu, kuid mulle tundus, et just ema pühendumine ja palved hoidsid meie perekonda koos. Ta ärkas alati vara ja äratas siis meid hommikupalvuseks. Me laulsime hümne, palvetasime ja lugesime koos Piiblit. Ema surm pani mind küsima: kuidas me ilma temata edasi elame? Jätkasime igahommikust palvetamist, et meie pere oleks kaitstud ja hoitud. Ka meie sõbrad ja sugulased palvetasid meie eest. Tajusime nende palvete mõju ja kogesime Jumala lohutust. Tema teab meie vajadusi.