Vajalik varustus
Lugege 1. Saamueli 17:38-50
Ja Taavet pani tema mõõga enesele riiete peale vööle ja katsus kõndida, ta ei olnud ju nendega harjunud; aga Taavet ütles Saulile: „Ei mina saa nendega käia, sest ma pole harjunud.” Ja Taavet võttis need oma seljast ära. (1. Saamueli 17:39)
Ma olen õpetaja ja treener, kelle perre sündis esimene laps mõned päevad enne kooliaasta algust. Beebi eest hoolitsemine tähendas magamatust ning õpetamine ja sporditreeningute läbiviimine hakkasid mulle üle jõu käima. Noore isana tabas mind petturi sündroom – mulle näis, et ma ei suuda olla korraga hea lapsevanem ja töötaja. Iga treeningu lõpus ootan õpilastelt tagasisidet. Minu imestuseks otsustasid nad ühel päeval esile tuua just minu suurt panust nende tulemustele. Sel viisil meenutasid õpilased mulle mu töö eesmärki ja motiivi. Tänane kirjakoht kinnitab, et Jumal on meie tugevus ja et me saame teda usaldada. Tema on meid kindla eesmärgiga kutsunud. Igaühele on antud ainulaadsed võimed, tugevused ja anded. Psalm 139:14 tuletab meelde, et Jumal on meid “kardetavalt imeliselt loonud”. Ta on andnud meile kõik, mida oma teekonnal vajame.
Dalton Haist (Kansas, USA)