Kas kuulete?

Johannes räägib ülestõusmisloo Maarja Magdaleena läbielamise järgi, kes armastas Jeesust. Maarja oli näinud teda ristil ja kuulnud ütlemas: “See on lõpetatud.” Ta teadis, et Jeesus on surnud. Seepärast tuli ta kolmandal päeval surnukeha juurde, mitte ime tunnistajaks olema. Johannese järgi ei ole Maarja veendunud, et Jeesus on üles tõusnud. Ta hakkab seda uskuma alles siis, kui ülestõusnud Jeesus kutsub teda nimepidi. Ja alles siis, kui Maarja kuuleb oma nime, pöördub ta Jeesuse poole.

See ongi põhjus, miks enamik meist usub: sest me oleme kuulnud Kristust meid nimepidi hüüdmas. Võib-olla oli see jumalateenistuse ajal või Piiblit uurides. Või head raamatut lugedes, kunstiteost imetledes või metsas matkates. Võib-olla hoopis sügava mure või kahtluse ajal. Või eredal päikesepaistelisel päeval, kui me teame, et elu on hea ja õige ning Kristus on meie juures, et igavik on tõelisus.

Maarja kuulis, et Kristus hüüdis ta nime, ja uskus. See isiklik reaktsioon on ainus asi, millega edasi minna. Ükski väline tunnistus ei saa kedagi veenda. Me hoiame kinni tõest, et Kristus sirutus me poole, ja me teame seda. Seepärast me usume ja saame teistelegi öelda, et Kristus elab.