Padi mu pea jaoks
Lugege Markuse 4:35-41
Ja Jeesus oli paadi päras istepadjal magamas. (Markuse 4:38)
Kui mu abikaasa ja mina abiellusime, siis lootsime, et saame kohe lapsi. Peagi me unistus täitus. Meile sündis kaks last ja me lapsendasime veel ühe.
Viie aasta jooksul oli meil kolm alla nelja-aastast last! Mind täitis armastus ja tänu nende õnnistuste eest.
Samas tundsin, et olen täielikult alla surutud ja üdini väsinud. Ma küsisin endalt: “Kuidas ma suudan laste eest hoolitseda, majapidamise korras hoida ja täiskohaga tööl käia?” Ma tundsin, et mul on lõpmatult palju kodutöid teha. Igal õhtul langesin ma voodisse, täiesti väsinud, ja polnud kindel, kuidas ma suudan hommikul üles tõusta ja kõigega otsast peale alata.
Tark vanaema viis mind kõrvale. “Kas sa mäletad, et Jeesus puhkas?” küsis ta vaikselt. Ta meenutas mulle, et kui Jeesus ja jüngrid üle Galilea järve purjetasid, siis jutlustamise ja õpetamise vahepeal Jeesus magas (Markuse 4:38). Isegi kui tormituul nende väikest paati kõigutas, andis Jeesus oma kehale puhkust, mida see vajas. Jeesus teadis oma kohustusi – ta reageeris kohe, kui jüngrid hakkasid hirmust karjuma, kuid ta võttis endale aega, et puhata, uskudes, et Jumal on temaga.
Nüüd püüan minagi iga päev leida mõned rahulikud puhkehetked. Siis ma puhkan, sosistan palveid, loen, isegi panen pea padjale. Neil lühikestel puhkehetkedel meenutatakse mulle, et ma suudan eesseisvaid ülesandeid täita, sest Jumal on minuga.
Samas tundsin, et olen täielikult alla surutud ja üdini väsinud. Ma küsisin endalt: “Kuidas ma suudan laste eest hoolitseda, majapidamise korras hoida ja täiskohaga tööl käia?” Ma tundsin, et mul on lõpmatult palju kodutöid teha. Igal õhtul langesin ma voodisse, täiesti väsinud, ja polnud kindel, kuidas ma suudan hommikul üles tõusta ja kõigega otsast peale alata.
Tark vanaema viis mind kõrvale. “Kas sa mäletad, et Jeesus puhkas?” küsis ta vaikselt. Ta meenutas mulle, et kui Jeesus ja jüngrid üle Galilea järve purjetasid, siis jutlustamise ja õpetamise vahepeal Jeesus magas (Markuse 4:38). Isegi kui tormituul nende väikest paati kõigutas, andis Jeesus oma kehale puhkust, mida see vajas. Jeesus teadis oma kohustusi – ta reageeris kohe, kui jüngrid hakkasid hirmust karjuma, kuid ta võttis endale aega, et puhata, uskudes, et Jumal on temaga.
Nüüd püüan minagi iga päev leida mõned rahulikud puhkehetked. Siis ma puhkan, sosistan palveid, loen, isegi panen pea padjale. Neil lühikestel puhkehetkedel meenutatakse mulle, et ma suudan eesseisvaid ülesandeid täita, sest Jumal on minuga.
Susan J. Foster (Connecticut, USA)