Vastatud palve
Lugege 2. Timoteose 1:3-10
Ja mõelgem üksteisele, kuidas üksteist virgutada armastusele ja headele tegudele. (Heebrea 10:24)
Mu pereliikmed usuvad Jumalasse, aga nad ei käi koos minuga kirikus. Aeg-ajalt kaotan minagi julguse ja mu kirikus käimine muutub ebakorrapäraseks.
Ühel pühapäeval otsustasin ma üksinda kirikusse mineku asemel jääda koos perega koju. Ma haletsesin ennast ning rääkisin Jumalale oma üksindusest ja igatsusest, et mu pere jumala-teenistusele tuleks. Õige varsti peale seda, kui ma palvetasin, kuulsin ma uksekoputust. Uksel seisis mu vend oma viieaastase tütre Emmaga. Emma oli tol hommikul üles tõusnud, riidesse pannud ja öelnud, et ta tahab kirikusse minna. Mu vend ei käi kirikus, aga ta ei tahtnud Emmat kurvastada, seepärast sõitis ta kümme miili minu juurde, et saata tütar koos minuga kirikusse.
Tol päeval ei istunud ma kirikus üksinda. Emma käest kinni hoides adusin ma, et Jumal oli mu vastu selle lapse kaudu rääkinud. Emma aitas mul tunda, et ma ei ole sugugi üksi. Tol päeval näitas Jumal meile mõlemale oma armastust.
Ühel pühapäeval otsustasin ma üksinda kirikusse mineku asemel jääda koos perega koju. Ma haletsesin ennast ning rääkisin Jumalale oma üksindusest ja igatsusest, et mu pere jumala-teenistusele tuleks. Õige varsti peale seda, kui ma palvetasin, kuulsin ma uksekoputust. Uksel seisis mu vend oma viieaastase tütre Emmaga. Emma oli tol hommikul üles tõusnud, riidesse pannud ja öelnud, et ta tahab kirikusse minna. Mu vend ei käi kirikus, aga ta ei tahtnud Emmat kurvastada, seepärast sõitis ta kümme miili minu juurde, et saata tütar koos minuga kirikusse.
Tol päeval ei istunud ma kirikus üksinda. Emma käest kinni hoides adusin ma, et Jumal oli mu vastu selle lapse kaudu rääkinud. Emma aitas mul tunda, et ma ei ole sugugi üksi. Tol päeval näitas Jumal meile mõlemale oma armastust.
Susan J. Rankin (Michigan)