Sügavusest pinnale

Ühel päeval ilmus ookeanisügavusest veepinnale vaal, kes hakkas meid vaadeldes me laeva kõrval ujuma. Mitu pikka minutit vaatasin ma ta tohutu suure silma sisse, teades, et ma oli nii nähtav kui ka nägin ise. Siis kadus vaal sügavusse, et kusagil uuesti pinnale ilmuda.

Samal viisil ilmub elu pinnale Jumal, kes alati olemasolu sügavustes liigub. Ülestõusnud Kristus näitab meile seda, mis on alati tõde, et elu on tugevam kui surm, ja palju enamat, kui meie silm näeb. Ülestõusmine tähendab, et Kristus Jeesus jätkab tegutsemist meie sügavustes, aeg-ajalt ootamatult pinnale ilmudes, et ilmsel viisil meiega olla. Neil hetkil me näeme ja teame, et oleme nähtavad ning kogeme meie ühendust. Siis naaseb Kristus tegutsema meie sügavustes, jättes meile kindla teadmise oma tegelikkusest.

Me ei tea, millal teeb Kristus ennast tuntavaks või mida ta teeb siis, kui me teda ei näe. Aga me teame, et ülestõusnud Issand on kohal, ükskõik, kas meie elu pinnal või sügavustes, muutes meid rohkem, kui me mõistame. Ja me peame kalliks neid hetki, mil ülestõusmine ei ole lihtsalt doktriin, vaid ka isiklik kogemus, kui me vaatame oma Issandale ja teame, et me ei ole ainult nähtud, vaid ka armastatud.