Ainult head
Lugege Õpetussõnad 15:1-4
Ühtegi nurjatut sõna ärgu tulgu teie suust, vaid rääkige ainult seda, mis on hea teiste ülesehitamiseks, et kuulajad saaksid armu. (Efesose 4:29)
Igal hommikul kirjutan ma üles pühakirjasalmi, mida päevamotona meeles pidada. Ühel päeval hoidsin ma end tagasi, et mitte laimujuttu levitada. Ma tean, et kuulujuttude levitamine eesmärgiga kellelegi haiget teha on vale.
Aga hiljem sai mulle selgeks, et on olemas kõnevorm, mis on sama salakaval kui vale: rääkida teise vigadest kolmandale inimesele, isegi kui vead on tõesti olemas. Me kaldume rääkima teistele halvast, mida keegi on teinud või konkreetsest nõrkusest, millega keegi võitleb. See pole vale. Kuid selline jutt võib põhjustada eelarvamust või kahtlust. Suhted võivad halveneda.
Tol päeval, kui ma mõtisklesin oma pühakirjast võetud moto üle, helistas mulle üks mees, et rääkida üht lugu, mille kohta ma olin kindel, et see pole tõsi. Mis oli mu esimene reaktsioon? Ma räägin sellest oma kolleegidele! Kuid see oleks rikkunud selle inimese reputatsiooni, kelle pärast ta mulle helistas. Siis meenus mulle salm, mida ma olin tol hommikul lugenud ja tänu Jumala armule ei öelnud ma mitte midagi. Nüüd teen ma harjumuseks paluda Issandat, et ta valvaks mu huulte ust. (Vaadake Laul 141:3.)
Aga hiljem sai mulle selgeks, et on olemas kõnevorm, mis on sama salakaval kui vale: rääkida teise vigadest kolmandale inimesele, isegi kui vead on tõesti olemas. Me kaldume rääkima teistele halvast, mida keegi on teinud või konkreetsest nõrkusest, millega keegi võitleb. See pole vale. Kuid selline jutt võib põhjustada eelarvamust või kahtlust. Suhted võivad halveneda.
Tol päeval, kui ma mõtisklesin oma pühakirjast võetud moto üle, helistas mulle üks mees, et rääkida üht lugu, mille kohta ma olin kindel, et see pole tõsi. Mis oli mu esimene reaktsioon? Ma räägin sellest oma kolleegidele! Kuid see oleks rikkunud selle inimese reputatsiooni, kelle pärast ta mulle helistas. Siis meenus mulle salm, mida ma olin tol hommikul lugenud ja tänu Jumala armule ei öelnud ma mitte midagi. Nüüd teen ma harjumuseks paluda Issandat, et ta valvaks mu huulte ust. (Vaadake Laul 141:3.)
Ruth Nussbaumer (Prantsusmaa, Alsace)