Pühad nädalad
Lugege Johannese 11:21-27
Jeesus ütles talle: “Mina olen ülestõusmine ja elu.” (Johannese 11:25)
Sellest ajast peale, kui mu poeg Steve 2006. aastal suri, on ülestõusmispühad minu jaoks veidi teistsugused. Esimene vaikne nädal pärast tema surma oli raske, aga kui ma olin veidi mõtisklenud, omandas see uue tähenduse. Kui ma mõtlesin sellele paastuajale, alustasin ma palmipuudepühaga. See on pidupäev, me oleme võidukad ja rõõmsad.
Meie elu järgib sageli vaikse nädala mudelit. Me peame läbima katsumusi, palve- ja valmistumispäevi, reetmise ja jalgade pesemine neljapäevi, surma reedeid ja laupäevi, mil tundub, et Jumal vaikib. Me mõtleme, et pühapäevad ei tule iial, aga need tulevad siiski! Kiitus Jumalale! Saabub uus elu, meid kinnitab ülestõusmise vägi.
Ma õpin ja teen märkmeid sellest protsessist. Elus tuleb ette veel rõõmu, veel kirglikke palveid, veel katsumusi, veel kannatusi, veel südamevalu, veel reetmist, veel surma, kuid veel ka püha-päevi, mil Kristuse võit surma üle juhib meid edasi uude ellu.
Meie elu järgib sageli vaikse nädala mudelit. Me peame läbima katsumusi, palve- ja valmistumispäevi, reetmise ja jalgade pesemine neljapäevi, surma reedeid ja laupäevi, mil tundub, et Jumal vaikib. Me mõtleme, et pühapäevad ei tule iial, aga need tulevad siiski! Kiitus Jumalale! Saabub uus elu, meid kinnitab ülestõusmise vägi.
Ma õpin ja teen märkmeid sellest protsessist. Elus tuleb ette veel rõõmu, veel kirglikke palveid, veel katsumusi, veel kannatusi, veel südamevalu, veel reetmist, veel surma, kuid veel ka püha-päevi, mil Kristuse võit surma üle juhib meid edasi uude ellu.
Barbara Troutz (Texas)