Õhtupalve

Lapsena kartsin pimedust. Ma kujutasin enne uinumist pimedas toas ette, kuidas halvad unenäod ilmuvad öösel mu kapiuksele nagu õudusfilmid. Et rahus magama jääda, kordasin ma Psalmi 56:4: „Kui ma kardan, loodan ma sinu peale.” Siis ma ei teadnud veel Jumala peale lootmise tähendust, kuid see lause oli mulle kinnituseks. Täna, enam kui 50 aastat hiljem, on mul palju kirjakohti, mille kaudu kogen Jumala kaitset ja abi. Ometi paneb mind ümbritsev pimedus vahel hirmu tundma ja siis palvetan taas oma lapsepõlve palvet. Psalmist õpetab, et hirmu võidab ära usaldus. Jumalale lootes kaob ära vajadus murda pead võimalike ohtude ja hirmude üle, mida tulevik võib kaasa tuua. Jumal on meiega igal hetkel ja annab julguse edasi minna.