Õigel kursil

Mulle meeldis lapsena vaadata, kuidas isa autot juhtis. Ta jalad liikusid kiiresti pedaalide vahet, kuid eriti paelus mind see, kui kergelt ta rooli keeras. Kui auto oli turvaliselt ära pargitud, ronisin juhiistmele ja kujutasin ette end autot juhtimas. Mu jalad ei ulatunud pedaalideni, kuid roolist sain kinni hoida ja püüdsin seda isa eeskujul keerata. Kui vanus lubas mul viimaks omal käel sõita, õppisin kiiresti väikeste liigutuste abil rooli õiges asendis hoidma, et auto teel püsiks. Minu elu meenutab autosõitu. Vahel olen pidanud järsku pidurdama, et õnnetust vältida, kuid tavaliselt on piisanud väikestest kursimuutustest, et õigel teel püsida. Jumala sõna on mu kaardiks ja kompassiks, mis aitavad püsida õigel kursil.