Hinge ankur

Visiit silmaarsti juurde lõppes mu abikaasale traumaga. Kui olime parajasti uute prillide jaoks raame valimas, minestas abikaasa ära ja lõi pea vastu põrandat. Ta toibus küll kiiresti, aga igaks juhuks läksime haiglasse, et tema seisundit kontrollida. Uskliku inimesena tahtsin muidugi küsida: „Kus oli Jumal? Miks ta lubas õnnetusel juhtuda?“ Siis meenus mulle hommikul loetud Päevasõna mõtisklus. Seal oli juttu merehätta sattunud Paulusest ja ankrust, mida me tormisel merel vajame. Arvasin kuulvat Jumala julgustavat häält: „Ma olen hinge ankur, kellele võid loota!“ Kordasin seda mõtet omaette ja ootasin ärevalt arstide otsust. Abikaasaga oli kõik hästi ja ma tänasin Jumalat julgustuse eest. Meil on ankur, millele võime alati loota.