Taevane Isa

Ma pole oma isa pikka aega kohanud. Pärast vanemate lahutust nägime vennaga teda aina harvemini ja kui ema uuesti abiellus, kadus isa peaaegu täiesti meie elust. Teismelisena jäin isa eeskujust ilma, sest ta ei soovinud meie elus osaleda. Hiljuti mõistsin, et minu ükskõiksus maise isa vastu on üle kandunud minu suhtele taevase Isaga. See pole õige, sest Jumala olemus ei ole võrreldav nõrga inimloomusega. Tema on tegelikult alati osalenud minu elus ja oma valus ei saa me Jumalat süüdistada. Tema armastus on igavene ja tingimusteta.