Kannatlikkus

Keskkooli viimasel suvel töötasin ettekandjana ühes New Hampshire’i pubis. Pärast tööpäeva lõppu istusin terrassil ja ootasin isa, kes mulle õhtuti järele tuli. Soe päike saatis kiiri kõrgete jalakate vahelt ja tuulehoog sasis mu juukseid. Olin õnnelik ja ootasin kannatlikult. Üks lahkuv külastaja heitis mulle pilgu ja ütles millegipärast: “Kannatlikkus on voorus!” See lause jäi mulle meelde. Tol korral polnud raske olla kannatlik, sest teadsin et isa peagi tuleb. Ma võisin tema peale kindel olla ja tema läheduses end turvaliselt tunda. Olen aja jooksul õppinud ka Jumala juhtimist ootama. Taevane Isa hoolib meist alati ja meie lootusrikas kannatlikkus pole kunagi asjatu. Kui mõistame Jumala juhtivat rolli meie elus, võime ärevuse unustada ja end rahulikult tunda. Meid ei jäeta maha.