Jumala rahu

Lapsena nägin vahel hirmutavaid unenägusid ja üles ärgates läksin oma vanemate magamistuppa. Ema rahustas mind kallistades maha ja viis voodisse tagasi. Kui hirm oli kadunud, magasin rahulikult hommikuni. Teadmine, et vanemad on lähedal, oli kinnitav ja julgustav. Midagi sellist kirjeldab meile psalmist tänases kirjakohas. Issandat usaldades sai ta mured ja ohud unustada ning rahulikult uinuda. Mõni päev on sedavõrd raske, et oleme õhtuks kulutanud kogu emotsionaalse ja füüsilise energia. Lisaks võime olla mures ja ärritatud, mõeldes päeva jooksul toimunule. Siis on õige aeg pöörduda Jumala poole, et jagada temaga oma koormaid ja võtta vastu hingerahu. Vanemate ligiolu vabastas mind lapsena hirmudest ja andis rahu. Ka Jumala kohalolu pakub täna mulle samasugust rahu. Kui oleme väsinud ja murelikud, võime alati pöörduda Looja poole, kes hoolitseb meie eest ja vabastab hirmudest.