Hingeabi

Kui olen oma muresid teistele kurtnud, on mind tavaliselt lohutatud mõttega, et Jumal ei anna meile raskemat koormat, kui suudame kanda. Vahel on mulle öeldud, et teistel on veelgi raskem. Tegelikult olen seda vahel ka ise mõnele kurtjale öelnud. Inimlikud kannatused on üldiselt ebameeldiv teema ja me püüame vestlustes sellest kiiresti üle minna. Ma usun, et Jumal õpetab inimest oma valu ja leinaga tegelema, mitte sellest vaikima. Piiblis leidub palju kaebusi, näiteks Psalmides ja Koguja raamatus, kus negatiivsed tunded tuuakse Jumala ette. Ka Jeesus väljendab oma hirme taevase Isa poole pöördudes enne ristisurma minekut. Aga teame ka seda, et kord pühib Jumal ise meie pisarad (Ilm 21:4) ja muudab me kaebused juubelduseks (Ps 30:11). Me peaksime olema tuleviku suhtes lootusrikkad, kuid jääma siiski ausaks enda ja teiste kannatuste suhtes. Kui meiega muresid jagatakse, siis võiksime kiire ja mõtlematu vastuse asemel ligimese rahulikult ära kuulata.