Meie tänav

Kasvasin üles väikeses linnas Lõuna-Indias. Meie piirkond kandis nimetust Ananda Peta, mille tõlkevasteks võiks olla „rõõmu tänav.” See oli tõepoolest rõõmurohke paik nii mulle kui mu õdedele-vendadele, paljudele sugulastele ja sõpradele. Igal õhtul kogunesid lapsed tänavale, et üheskoos mängida. Meie kokkuhoidva kogukonna keskpunktiks oli kirik, mille ehitas minu vanaisa. See paik kujundas minu usu Kristusesse ja kasvatas mind selliseks inimeseks, nagu olen täna – õpetaja, vaimulik ja naiste õiguste eestkõneleja. Paljud lapsed, kellega koos üles kasvasin, õppisid hiljem arstideks, õdedeks, õpetajateks, pastoriteks ja riigiametnikeks. Mõned neist said misjonärideks, kes pakkusid abivajajatele tervishoiuteenuseid ja haridust. Apostlite tegude raamatus ütleb Jeesus oma jüngritele: „Te saate väe Pühalt Vaimult, kes tuleb teie üle, ja te peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaariamaal ning ilmamaa äärteni.” (Ap 1:8) Jumala lastena on meil meelevald minna maailma tunnistama armastusest ja rõõmust, mis on Kristuses. Meid ehitavad üles rõõmsad lapsepõlvekogemused, kogukonna osadus ja Jumala sõna kestev mõju.